Sulev Truuväärt´i meenutused

Dejevos teeninud saarlasest major Sulev Truuväärt meenutas, et tema ajal hukkus väeosas üks sõdur.

 Õnnetu lugu juhtus raketipositsioone valvavas vahtkonnaruumis. Sulev tegeles juhtumiga kui sõjaväe juurdleja. Tema kohale jõudes oli mees veel elus, kuid suri teel haiglasse. “Kõik oli verd täis, sõdurid oksendasid, süüdlane, seersant, ei olnud kolm päeva üldse võimeline rääkima,” meenutab Truuväärt õudset päeva. Vahtkonnaülem oli oma ruumis puhastanud püstolit, mis tegelikult oli seal ruumis keelatud. Samal ajal lubati vahtkonnaruumi üks vanemleitnant, kes oli ka komsomolisekretär. Ta ei tohtinuks seal viibida. Vahtkonna ülem oli püstoli kokku pannud, kui samal momendil astus sisse vahtkonna ülema abi, see õnnetu seersant. Näinud püstolit, küsis seda käes hoida. Poiss muidugi ei arvanud, et püstol oli laetud ja nii ta ukse alt päästikule vajutas. Käis pauk ja mees, kes vahtkonnas külas oli, sai tabamuse. Kuul läks meelekohta, läbi pea õhuaknasse. Tapja sai kolm aastat.

Loo jutustaja: Sergo Selder
Kasutatud allikad ja viited:

Ajaleht "Oma Saar" 26.07.2008

Seotud objektid

Dejevo sõjaväelinnak ja S-200 õhutõrjeraketibaas

Dejevo sõjaväelinnak ja raketibaas asuvad keset Saaremaad Karujärve lähedal.

Baaside lepingu sõlmimise järel 15. mail 1940. aastal asus Punaarmee rajama endale saare keskele suuremat paiknemisbaasi, kus paiknesid 5000 hektaril õppe- ja laskeväljad ning tankodroom. Valik langes kena männimetsaga liivasele alale Karujärve ääres. Kasarmud ehitas riigiettevõte “Ehitaja”. Sõja ajal kasutasid sakslased ala sõjavangilaagrina. Pärast sõja lõppu baseerus seal Nõukogude ujuvtankide pataljon, mis harjutas Karujärvel. Külma sõja ajal 1960-ndate aastate alul toodi Karujärvele raketid. 1966. aastal lisandusid S-125 tüüpi rakettidele võimsamad S-200 tüüpi raketid. Lisaks toimus Karujärvelt kõikide Saaremaa raketibaaside varustamine rakettidega, mis kohapeal komplekteeriti. Tippajal teenis seal kuni 500 sõjaväelast. Linnakus tegutses Marati tsehh, milles ohvitseride naised ja ka kohalikud elanikud said tööd õmblejatena. 1959 a. nimetati sõjaväeosa ja selle juurde kuuluv linnak Sõrves hukkunud Nõukogude Liidu kangelase VladimirDejevi järgi Dejevoks.

Okupatsiooniväed hülgasid Dejevo 1992. aastal. Hooned rüüstati ja hiljem lammutati.

Praegu on looduses vaadeldavad betoonist juhtimispunkt, võssa kasvanult mitmed garaažid, kasarmute vundamendid ja kruusavallidega ümbritsetud raketipositsioonid.